Kodust

Naljakas, kuidas me hakkame armastama seda oma pesa ehk kodu. Isegi, kui ta ei ole täiuslik, on natuke ehk armetugi oma puudustega, näiteks talvel külm, sügisel niiske, suvel liialt kuum, pole piisavalt valgust või misiganes vead tal ka ei esine. Minu kodu ongi see väike madal maja ja lapike savist maad selle ümber. Täpselt selleks olen ma ajapikku kodu mõiste pisendanud. Ei ole enam kodu see küla ega linn, mida puude vahelt näen. Maailma, mis jääb minu kodu ukse taha, on minu jaoks kauge ja ebamugav nagu Marss, kus ellu jääb vaid skafandris...