Meie aja kangelane

Savisaar saabub kohtuistungile, suur ja uhke roosikimp süles, nagu tõeline kangelane. Meie aja kangelane. Aga oh õudu, kohtuistung täiega igav, kisub haigutama. Kaitsjatel pole ka midagi paremat teha, kui ravimite infolehti ette kanda. Olgu, kui selle eest papp tuleb, siis miks mitte eksole. Noh, kulgebki aeg venides lõunasse. Ja meie aja kangelasel lõunauinak tegemata. Ai, ai, ai. Inimene peab ju ometi puhata saama, lõuna juba käes ja päike kõrgel. Kohtunik pakub puhkamiseks pausi, et lugupeetud härra kangelane saaks pikutada. (Siinkohal ütlen kohe, et mina muidugi kaebaks selle kohtuniku kohtusse, ta nimelt ei taha oma patja ja tekki tuua meie aja kangelasele. Mis mõttes peab oma voodi ja voodiriided kohtuistungile kaasa vedama?) Pärast kosutavat lõunauinakut ja surmigavat istungit läheb meie aja kangelane pidusse! Nii saabub kolmas istungipäev. Meie aja kangelane on vist pahas tujus, see tuleb austatud kangelase puhul lugeda tõsiseks terviseprobleemiks, koguni nii tõsiseks, et kohtunik kutsub lugupeetud kangelasele kiirabi. Ega paha tuju pole ometi mingi naljaasi...