Mis värvi on päev?

Kui päike on kadunud maa serva taha ja öö kipub peale, siis tulevad mõnikord veidrad mõtted. Võib-olla tuleb see väsimusest, võib-olla sellest, et hing on saanud riivata. Kes teab. Eile istusin ja mõtlesin päevale. Mis sinna mahtus, mis jäi puudu? Mis oli üle, mis lonkas jalga...Jne, jne. Ikka ju esitad endale küsimusi, teades juba ette, et vastuseid pole olemas. Mõnesse päüeva mahub palju. Teise mitte eriti. Mõni on ju üsna tühi ja tõbine. Mõni jällegi pakatab emotsioonidest. Ma olen pisike inimene oma pisikeses maailmas. Minus puudub auahnud, mul ei ole ambitsioone. Luuser, mõtlevad ehk teised. Mul ükstakama. Ma tahan elada oma elu just nii nagu ma seda elan. Ebaõnnestumised kuuluvadki elu juurde. Ma ei tügi, rind õieli, maailma, mis ei ole minu oma. Ma ei nõua austust, aga eeldan lugupidamist. Ma olen. Otsustasin, et püüan igat oma päeva ühe värviga iseloomustada. On see võimalik? Mõnes päevas on värve enam kui üks. Mõnes vist pole ühtegi. Ma ei tea, ma pole seni niimoodi mõelnud. Selleks, et päevad ära värvida, pean mõtlema, mida üks või teine värv minu jaoks tähendab. Kui olen selles püüdnud selgusele saada, hakkan pihta. Seniks aga - kõike kaunist!