Tartu Raekoja kell lööb 11 ning fikseerib sellega ühe ajahetke. Inimesed on nii otsustanud, et seda hetke tuleb valjult kuulutada. Nagu see oleks oluline.

Pea meeles, et kui sinuga juhtub nii, et lahkud ruumist ja lukustad enda järel hajameelselt ukse, mäletamata, kuhu sa panid võtme, ei pruugi see nii olla. Alati võib olla kusagil keegi, kes tegi seda sinu eest ning võttis võtme endaga kaasa. Nii otsid sina seda kadunud võtit oma elu lõpuni ning suletud uks ei pruugi sinu jaoks enam kunagi avaneda...

ikka mõtlen...

Mõtlen ja mõtlen, aga mitte midagi ei ole öelda.