"Ja teie vanus?", küsis ametnik üle laua istujale silma vaadates.
"Ma ütlesin oma sünniaja, kas sellest ei piisa?" küsis 1957 aastal sündinud daam rõhutatud vaoshoitusega vastu.
"Ja-jah, muidugi" püüdis ametnikust noormees klienti rahustada " kohe arvutan siis välja...nii, teie vanuseks tuleb siis praegu 52 aastat" naeratas ta sõbralikult ja tahtis naise vanust paberile märkida, kui naine järsku ärritunult püsti kargas ja ametniku eest poolelioleva ankeedi enda kätte haaras.
"No kuulge, noormees, lubage mul oma vanust ikka ise määrata" sisistas ta tigedalt.
"Eee.. mis mõttes?" küsis segadusse sattunud mees ja tõusis samuti.
"Otseses" nähvas naine ning kõndis selga sirgu lüües ja poolikult täidetud ankeeti puruks rebides ukse poole. "Ma ei soovi teie firmaga enam koostööd teha" olid tema viimased sõnad, mis paukuva ukse poolt tekitatud helist üle kostusid.
Kallis Tea, sa võtad seda vanusevärki kuidagi väga valuliselt. Sooviks ju arvata, et tegemist on pelgalt toreda tsitaadiga kuskilt meeldivast raamatust kuid...noh sind tabas vist kerge äratundmisrõõm.
ReplyDeleteKümmekond aastat tagasi käisin Martini vanuse pruudiga kellel oli sinu vanune ema. Mida aeg edasi, seda rohkem ma mõistsin, et tegelt on see ema hoopis coolim, targem, küpsem ja soojem kui oli mu pruut. Ma olin üpris segaduses. Kuid see tunne meenub alati, kui keegi mõistlik proua hakkab oma vanusest numbrit tegema.
"Inimene, kes vaatab maailma 50-aastaselt sama pilguga kui 20-aastaselt, on raisanud 30 aastat oma elust", ütles üks tüüp. Mu meelest kenasti ütles. Oma roosa kleidiga võid sa ju sellegipoolest algaval kevadel vabalt ringi sahistada...
Tänan. See tüübi poolt öeldu on tõesti õige.
ReplyDeleteAga sellegipoolest võib vananemine olla vahel väga valus, kui tajud, et on asju, mis sinust nüüd lõplikult mööda lähevad. Ei taha sellega mõnikord veel leppida.
Ja tead, pole õige öelda vist minu kohta "proua", sest "proua" on justkui tiitel, mis tuleb osata ka välja kanda. Mina seda välja ei kanna, ükskõik kui roosas kleidis ma välja ei ilmuks, sest vahel kipun sillalt vette sülitama, vahel näppudega vilistama ja ropendama. Evelin Ilves on proua.
Igal juhul oli tore su kommentaari lugeda, see ju ka esimene siin!