ema

Tuul ulgus, nagu öeldakse ja tegelikult ta ulguski. Hullemini, kui üksik näljane hunt, kelle elupäevad on peagi loetud. Ma kuulatasin. Miski oleks nagu veel tuule ulgumise taustal mulle korraks kõrvu jäänud, aga mis see oli? Nagu oleks midagi poolvedelat hammaste vahelt ahnelt sisse tõmmatud, selline luristamise ja neelamise heli kostis korraks õuest, minu magamistoa akna tagant.
Mu süda tagus. Kuulatasin, kuid peale omaenese valju verekohina mu kõrvu ei mahtunud.
Nüüd oli vaikus. Veri kohises ikka nii tugevalt, et läbi selle oli võimatu veel mõnda heli kuulda. Ikka veel ei julgenud ma kardinat liigutada. Ere kuu paistis elutoa aknast tuppa. Teadsin, et kui miski minu akna taga toimub, siis näen seda selgesti, kui vaid kardinat liigutan.
Ja enne, kui jõudsin käe kardina suunas välja sirutada, puhus kuuvalgusest kantud tuuleiil kardina kõrvale ning mulle avanes õõvastav vaatepilt otse minu magamistoa madala akna taga, minust vaid käepikkuse kaugusel.
Seal seisis minu ema, pea kuklas, kuuvalgel veiklev veri lõuga mööda alla nirisemas. Tema jalge ees lebas tume kägardunud ja ebaloomulikus asendis kogu, kellelt äsja oli rebitud pea, mis vedeles pisut eemal, lillepeenra servas õitsvate enelaste vahel. Tundsin ta ära. See oli isa.
Tegin akna lahti ja küsisin tigedalt, ema vabastavat transsi ilmselgelt häirides:
"Miks sa nüüd nii tegid, ema? Mis ta sulle halba oli teinud?"
Ema lasi kahele poole tõstetud käed külgedele rippu, langetas aeglaselt pea ja vaatas elajaliku pilguga mulle otsa.
" Mind ei jäeta maha" tuli tume ja aeglaselt lausutud sosin ta veristelt huultelt.
Vihaselt kargasin voodist püsti ja tormasin õue. Surusin ema majaesisele teeserva ääristavale kivile istuma, pühkisin hooletu ja vihase liigutusega tema verest tilkuva lõua oma öösärgisabaga puhtaks ning läksin põõsa all lebava pea juurde. Haarasin selle sülle ja ehmusin korraks, tajudes, kui ootamatult raske on inimese pea.
Tõin pea isa elutu keha juurde, tõmbasin ema kivilt püsti ja kamandasin:
"Nüüd pane pea talle otsa tagasi ja teeme, et seda lugu pole kunagi juhtunud! Ja lõppude lõpuks tahaksin ükskord magada ka!"
Ema kummardus isa keha juurde, vaatas seda ja vastas:
"Ma ei saa seda teha..Maiki, ma tegin seda PÄRISELT!