Kurbuse pesas

Vahel juhtub nii, et elu kisub sind ootamatult tundmatusse, pimedasse, võõrasse maailma. See maailm on ebakindel, täis ootamatusi, valusaid kogemusi ja reetmist. Sa otsid kobamisi teed, et väljapääsu leida, sa kohtud inimestega lootuses, et nad aitavad sind lihtsalt oma kohalolekuga. Teadmine, et nad on olemas, annab juskui julgust. Aga siis sa kukud, sest sind lükatakse pikali. Need inimesed, kes äratasid sinus lootust, löövad valusalt jalad alt. Ja siis sa lamad pehmel kivil oma jahedas kurbuse pesas. Kuni järgmise võimaluseni, järgmise eluni. Kas meile antakse võimalus veel kunagi ärgata kurbuse ürgsest pesast ja üle heinamaa joosta, päikeseläikelise silmapiiri poole?