Öö on minu päev. Päev on udu, uni, segu reaalsusest ja enda tajude tajumisest. Ja kõik muu, mis päeva sisse kinni jäänud on. Päev on täis haigettegevat valgust, kus päikegi on liiga pealetükkiv, muust rääkimata.
Ööl on aega minu mõtete kuulamiseks. Kuu oskab kuulata.
Aga minust endast pole siis enam jutustajat, sest väsimus on liiga suur. Kurb.