"Kas sa näedki maailma nii mustades värvides?" küsis ema, kui oli lugenud minu jutukest.
"Need värvid ei ole ainult mustad" vastasin mina. " Näen seda nii, nagu seisaksin keset metsa, väikesel rohelisel lagendikul ja mind ümritsevad suured rohelised puud, mille all kasvab roheline sammal. Ja nende puude taga on järgmised rohelised puud ja nende taga omakorda järgmised, mis on mustad ja surnuks põlenud. Nii näen mina kõike."