Thursday, May 27, 2010

vaatasin inimesi

ja sain aru, et ma armastan neid siis rohkem, kui nad jäävad anonüümseteks. Saksofonimängija puhub pilli ja samastub sellega. Minu jaoks ongi ta lummav saksofonimängija. Kirjanik kirjutab end paberisse ja minu jaoks on ta väga hea kirjanik. Luuletaja deklameerib oma luulet ning kaotab iseenda ja minu jaoks on ta hingeliigutav luuletaja.
Inimesed, te olete nii ilusad!
Aga palun: ärge astuge saksofoni tagant välja, ärge tõstke pilku paberilt, ärge muutuge lihtsalt inimesteks!
Saksofonimängija on pilli kõrvale tõstnud ning viskab viina, pilk tühja hägu täis. Kirjanik lappab pornoportaale ja...Luuletaja sai päranduseks pool maja ja käib nüüd vennaga kohut.
Jah, ma armastan inimesi, aga seda teatud tingimustel. Ja kaugelt.

No comments:

Post a Comment