Marilynne Robinsoni romaanist "Majapidamine"

Üle pika aja üks tõeliselt võimas lugemiselamus! See on omapärane ja kummaline raamat, vahest isegi üks omapärasemaid, mida seni lugenud olen. Milline keel, väljendusviisid, kirjeldused, nüansirikkus! Ja milline tõlge! Olen alati mõelnud, et tugev lugu loob tugeva sisu, kuid pean vist oma seisukoha siin ümber hindama. Olgem ausad, selles raamatus lugu nagu polegi või pigem on, aga see ei ole siin olulisim. Lugu on teisejärguline. Lugu on taust. Kuid mahlakate kirjelduste läbi loodud meeleolud on võimsad! Seda raamatut lugedes või eelkõige seda keelt, nii rikast, nii elusat, nii, nii, nii...et sõnu ei ole, tekkis mul kujutluspilt, nagu jalutaksin viljapuuaias, küpsed viljad üle pea kummumas, ainult siruta käsi ja võta, maitse, naudi... Iga sõna oli kui puudutus. Iga sõnaga avanes su ees uus maailm. Just niisugune peab üks raamat olema! Lihtsalt imetlust väärt!