Ausad ullikesed

Mulle hirmsasti meeldivad sellised ausad ullikesed. Noh, sellised, kes küsimusele, palju sa palka saad, avaldavad mõtlemata oma kidura palganumbri.( Mõtlesin siia lisada, et kidura või kolossaalse, aga hakkasin kahtlema, kas kolossaalse palga saajate seas ongi neid ausaid ullikesi. Vist ei sobi need kaks mõistet kuidagi kokku... Kes ikka priskelt pappi teenib, ei see enam aus ega ull ole.. .). Siit läheb mu mõte uitama ja mõtlen, et raha ümber veeretatakse alati mingit segast juttu, rahanumbritele püütakse luua mingit salapärast aurat, rahast üldisemalt rääkides ollakse suureline ja aetakse oksad uhkelt laiali, aga niipea, kui teema läheb isiklikule rahale, hakatakse kokutama, lüüakse silmad maha või siis vastupidi vaadatakse muiates kaugusesse ja keerutatakse. No pole see raha seda tsirkusetegemist väärt. Salapära võiks jääda ikka märksa vähem materiaalsete väärtuste saatjaks. Aga see selleks. Et need ausad ullikesed... Eks ma vist ise kuulu ka nende sekka, miks nad muidu mulle nii sümpaatsed on. Kui nad on armunud, hõistavad nad sellest kohe, mitte ei hõlju salapärase näoga ringi, eirates kõiki küsivaid pilke. Nad räägivad meelsasti oma korrastamata kodust, milles remont juba viimased kümme aastat pooleli. Kolmandat hommikut järjest samades riietes tööle tulles ei karda nad kurta, et pole viitsinud pesu pikemat aega masinasse panna ja alkoholist rääkides ei kirtsuta vastikusest nina ega püüa väita, et ei joo, vaid naeratavad ja meenutavad heldinult viimast raju pidu veel rajuma pohmelliga. Nad kolistavad suurima heameelega mööda retrobeste ja kõrtse ega püüa väita, et käivad ainult Estonias balletti vaatamas. Nad ei häbene tunnistada, kui neil raha otsa on saanud ega püüa jätta endast muljet kui headest majandajatest vaid tunnistavad naerdes, kui kogu palk tervelt kaks nädalat enne järgmist palgapäeva on ootamatult kusagile haihtunud, jättes sealjuures tähelepanuta teiste etteheitest tiined näod. Oma viimase raha eest võivad nad vabalt osta sulle võileiva, kui oled „oma rahakoti täna koju unustanud“. Nad räägivad meelsasti oma meestest, kellega on maganud ja neid mehi võib olla üsna palju või veelgi enam ja nad ei karda ikkagi hüpata pea ees uude suhtesse, kuigi eelmised kolmkümmend kaheksa on läinud suurel kiirusel otse p...e. Nad ei varja oma logelevat elustiili ja kiidavad viimaseid nii mõnelegi kahtlase väärtusega kergeid naistekaid, mida lugedes läks meelest perele süüa teha või lapsele kooli vastu minna. Nad ei suru maha negatiivseid emotsioone, kui nad on vihased, siis nad vannuvad ja nende sõnakasutus on pehmelt öeldes mahlakas, kui nad on rõõmsad, siis tulebki see rõõm ees ja nemad ise ei jõua sellele kuidagi järgi. Aga vot kui nad on kurvad, niimoodi sügavalt ja tõsiselt kurvad, siis seda nad püüavad küll varjata. Sest vahel ei tea nad isegi, mis selle kurbust põhjustas. Kas see on ausus või rumalus, on nad vabad hinged või lapsemeelsed takerdujad, selle jätan teiste vastata...